Alates Ringi tegevuse esimesest aastast (1958) on toimunud nii organisatsiooni raamatukogu kui ka kunstikogu sihipärane komplekteerimine.
1. Raamatukogu peab võimaldama operatiivselt vajaliku ulatusega teavet, käsiraamatuid looduskaitse haridustööks ning looduse tundmaõppimise retkeiks. 2. Kunstikollektsioon püüab ühendada loodusteadusest tulenevaid Ringi tegevusaluseid esteetilistega, koguni üldkultuuriliste taotlustega. * Aastatel 2011 ja 2012 on oluline osa Ringi raamatutest ja arhiivist viidud Tallinna ning leiavad pidevalt kasutamist Looduskaitse Seltsi Tallinna keskuses. Looduskaitse Seltsi raamatukogu komplekteerimisel on loomulikult pearõhk pandud kodu- ja välismaise puht-looduskaitsealase kirjanduse hankimisele. Selle kõrval on aga eriliselt jälgitud ka koduuurimise literatuuri ning muid allikaid, kuna sellesisuline terviklik kogu vabariigis puudub ja samas paiklik tegevus tingib pidevalt varemavaldatu arvestamist. Üsna täiuslikud on mitmed Eesti loodust puudutavad perioodilised seeriad, kuid rohkelt on saadud ka vanematki loodusteaduslikku ja kodu-uurimise kirjandust. Oluline on siis ostude ja annetuste kaudu paljude trükiste saamine silmapaistvate loodustundjate: seltsi auliikmete Joh. Piiperi, prof. H. Koppeli, auliikme V. Voore, teenelise kunstniku A. Üksipi, õpet. J. Karma, õpet. T. Luntsi, agronoom J. Simmo, botaanik J. Steinbergi, geoloog K. Müürsepa, metsaülem K. Algvere jt. kogudest. C.R. Jakobsoni toimetatud „Sakala” täiskomplekt pärineb Seltsi asutajaliikme akad. H. Kruusi kogust. Olemas on biogeograafiale alust rajanud A. von Humboldti kuulsa teose „Kosmos” esmatrükk (1845). Tüpoloogilise kõrgtasemelis teostuse poolest maailmas tuntud teosed on näiteks M. Pitkäneni „Suomalainen maisema” (1973), „Valitut palat lintukirja” (1971), „Luonnonkaunis Suomi” (1978) jt. Sugenenud on ka käsikirjade fond (näit. prof. H. Bekkeri Pühajärve uuringute originaalkaart, Seltsi liikme Aadu Kumari ülitäpsed rändrahnude mõõdistused. Lahemaa Rahvuspargi planeerimise lähteandmed 1968. a.-st jne.). Rõhku on pandud autogrammidega teoste fikseerimisele. Kunstifondi tekkel olid tõuget andvad Seltsi asutamise orgkomitee liikme ja hilisema auliikme Ott Kangilaski annetused. Peagi lisandusid Seltsi aktiivse liikme Kaljo Põllu paljud tööd (sealhulgas tema esimene väljapaistev saavutus Eesti-ainelise seeria kartongtrükis valmiskujundite tehnika rakendamiseks ning 25 – leheline „Kodalaste” – sari) ning Seltsi auliikme Märt Laarmani paljud tööd. Viimaseist on unikaalsemad lehed „Märdipäeva” seeriast, bibliofiilne raamat Fr. Tuglase tekstiga „Kaks taevalõiku” ning unikaaltrükiseks kujundatud eksliibriste originaaltõmmised „Sada”. Kogus leiduvad mitmed väärtuslikud Seltsi Viljandi osakonna asutajaliikme Juhan Muksi maalid, rohkelt O. Soansi, L. Ennosaare, I. Torni, P. Ulase jt. graafikat, M. Leisi serigraafiad jne. Esindatud on ka Soome kunstniku M. Tanttu. Tuntud meistrite töödele lisaks on rohkelt laste looduskaitsealaste joonistusvõistluste lehti. |
E - raamat (selgitused Vikipeedias)
|